Balos õhtul

Balos peale päikeseloojangut :)

Rethymno tuletorn

9 meetrit kõrge tuletorni ehitasid egiptlased 1830-ndatel aastatel.

Kamari

Sel päeval ujuma ei saanud.

Ormos Mesaras

Preveli rand

Veel üks meeldejäävaimaid randu asus Prevelis, kus merre suubuva Megalopotamose jõe kallastel kasvas palmimets.

Toruuss

Toruuss on huvitav tegelane. Nagu nimigi ütleb, et tegemist on ussiga, kes elab enda ehitatud toru sees. Toitub vees leiduvatest mikroorganismidest, mida püüab pildil näha oleva punase krooniga. Mikroorganismid jäävad krooni külge kinni ja toruuss tõmbab krooni torusse ja pistab saagi pintslisse. Pildistada lähedalt ei saanud, sest ohu korral tõmbas krooni samuti torusse.

Ankur

Mere põhjas oli ankur ja kett läks ka kusagile, aga mis puudu oli, see oli laev.

Ma näen Sind

Väike peitusemäng mere põhjas.

1 kala

Mõned kalad liikusid parvedes ja mõned omaette üksinda nagu näiteks see kala siin.

Kreeta veealune maailm

Lopsakat taimestikku või koralle ei näinud, aga kalu oli see-eest piisavalt.

Elafonisi rannik

Elafonisi ja kogu Kreeta rannikut ilmestavad vulkaanilist päritolu kivimid, mida ümbritseb liiv. See ja väga läbipaistev vesi teeb sealsed rannad huvitavaks snorgeldamise kohaks.

Elafonisi

Elafonisi on rand Kreeta saare lääneosas ja on tuntud roosa liivaranna poolest. Seda roosat värvi leidub liivas kokkupuutel mereveega ja on tingitud seal elavatest mikroorganismidest.

Puhkusesaar Kreeta

Septembris on Kreeta paljudele puhkuseveetmise kohaks, sest seal on ilusad rannad nagu näiteks Balos. Ülevalt mäe otsast vaadates olid värvid ilusad.

Soo-neiuvaip 2

Soo-neiuvaip kasvab kohtades, kus pinnas on lubjarikas ja niiske.

Soo-neiuvaip

Soo-neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv rohttaim.

Õhtune vaikus

Matilda järv Teijo rahvuspargis Soomes.

Matilda järv

Matilda järv asub Soomes Teijo rahvuspargis.

Teijo rahvuspark

Tulin Norrast tagasi läbi Rootsi ja Soome ning viimase külastuse sellel reisil enne kojujõudmist tegin Teijo rahvuspargis Soomes. Pildil on Matilda ja Puolakka järvede vaheline oja õhtuvalguses.

Ånnabosjön järv

Järv Ånnaboda looduskaitsealal Rootsis.

Gardnos meteoriidikraater

Tundub mingi suvaline Norra metsas tehtud pilt, aga tegelikult ca 500 miljonit aastat tagasi langes siia umbes 300 m läbimõõduga meteoriit ja tekitas siia 5 km diameetriga kraatri.

Falkaberget

Tagasiteel Norrast matkasin Ånnaboda looduskaitsealal Rootsis.

Kanjon

Kanjon Bjoreio jõel.

Halnefjorden

Halnefjorden on suur järv (pindala 13,61 km2) Hardangervidda platool.

Ørteren

Ørtereni nime kandev järv asub mägede vahel Hardangervidda platool. Ümbritsevatel mägedel oli osaliselt lumi alles veel juuniski.

Bjoreio jõgi 2

Vaade jõe keskel asuvale saarele lähemalt.

Bjoreio jõgi

Bjoreio jõgi saab alguse Tinnhøleni järvest ja on 72 km pikk. Nime on jõgi saanud Bjoreio oru järgi, kus ta peamiselt voolab. Bjoreio jõel asub Vøringsfosseni juga.

Vøringsfosseni algus

See on üks esimestest kaskaadidest 182 m kõrgusest Vøringsfossenist Bjoreio jõel. Sellel pildil on jõel järsk pööre vasakule.

Tyssvikjofossen

Tyssvikjofossen on Vøringsfosseni naaber, mõlema joa veed langevad Bjoreio jõkke.

Vøringsfossen

Vøringsfossen on juga Norras Bjoreio jõel kõrgusega 182 m, sellest 163 m on vabalangust. Praegu käisid kose kõrval ehitustööd, ehitati hooneid turistide vastuvõtuks. Parkla ja käiguteed olid juba valmis ehitatud.

Hydnefossen

Hydnefossen on juga Norras Hynda jõel kõrgusega 475 m, millest 155 m on vabalangemist Veslehorn mäe otsast. Rjukandefosseni juurde sõites märkasin juba seda kõrget juga, aga kuna oli keskpäev, siis pilti ei teinud. Järgmise päeva varahommikul sama teed tagasi tulles tegin pildipeatuse.

Rjukandefossen

Rjukandefossen on kaksikjuga Norras Hemsila jõel kõrgusega 18 m. Graniitkaljude vahel voolava võimsa veevoolu mürinat oli kaugele kuulda ja joa äärde jõudes ei pidanud pettuma, vaade oli tõepoolest külastamist väärt.