Lipe saar asub Tai lõunapoolses osas Malaisia piiri lähedal Tarutao rahvuslikus merepargis. Väidetavalt on seal Tai kõige paremad snorgeldamise ja sukeldumise kohad. See oli peamine põhjus, miks sinna läksin ja enamuse aja puhkusest seal veetsin.
Saabusin Taisse 3. korda, eelmisest visiidist on möödas 9 aastat. Selle aja jooksul on palju muutunud ja kalleid turiste soovitakse palavalt tervitada :)
Ma igaks juhuks mainin, et pildil olevad persoonid ei ole naised :)
Toruuss on huvitav tegelane. Nagu nimigi ütleb, et tegemist on ussiga, kes elab enda ehitatud toru sees. Toitub vees leiduvatest mikroorganismidest, mida püüab pildil näha oleva punase krooniga. Mikroorganismid jäävad krooni külge kinni ja toruuss tõmbab krooni torusse ja pistab saagi pintslisse. Pildistada lähedalt ei saanud, sest ohu korral tõmbas krooni samuti torusse.
Elafonisi ja kogu Kreeta rannikut ilmestavad vulkaanilist päritolu kivimid, mida ümbritseb liiv. See ja väga läbipaistev vesi teeb sealsed rannad huvitavaks snorgeldamise kohaks.
Elafonisi on rand Kreeta saare lääneosas ja on tuntud roosa liivaranna poolest. Seda roosat värvi leidub liivas kokkupuutel mereveega ja on tingitud seal elavatest mikroorganismidest.
Tulin Norrast tagasi läbi Rootsi ja Soome ning viimase külastuse sellel reisil enne kojujõudmist tegin Teijo rahvuspargis Soomes. Pildil on Matilda ja Puolakka järvede vaheline oja õhtuvalguses.
Tundub mingi suvaline Norra metsas tehtud pilt, aga tegelikult ca 500 miljonit aastat tagasi langes siia umbes 300 m läbimõõduga meteoriit ja tekitas siia 5 km diameetriga kraatri.
Bjoreio jõgi saab alguse Tinnhøleni järvest ja on 72 km pikk. Nime on jõgi saanud Bjoreio oru järgi, kus ta peamiselt voolab. Bjoreio jõel asub Vøringsfosseni juga.
Vøringsfossen on juga Norras Bjoreio jõel kõrgusega 182 m, sellest 163 m on vabalangust. Praegu käisid kose kõrval ehitustööd, ehitati hooneid turistide vastuvõtuks. Parkla ja käiguteed olid juba valmis ehitatud.
Hydnefossen on juga Norras Hynda jõel kõrgusega 475 m, millest 155 m on vabalangemist Veslehorn mäe otsast. Rjukandefosseni juurde sõites märkasin juba seda kõrget juga, aga kuna oli keskpäev, siis pilti ei teinud. Järgmise päeva varahommikul sama teed tagasi tulles tegin pildipeatuse.
Rjukandefossen on kaksikjuga Norras Hemsila jõel kõrgusega 18 m. Graniitkaljude vahel voolava võimsa veevoolu mürinat oli kaugele kuulda ja joa äärde jõudes ei pidanud pettuma, vaade oli tõepoolest külastamist väärt.
Õhtul enne Yala Rahvuspargi safarit käisin ühe järve ääres linde pildistamas, kui korraga märkasin juba kaugelt, et 6-7 puud tunduvad imelikud - nad nagu elaksid. Lähemale jõudes sain alles aru, millega tegemist.