Stseen Eestimaa rannikuäärse männimetsa servas: merikotkaste söögiplats kõikvõimalike hõrgutistega on kaetud ning ootab söömist ...
Aga siis on seal veel igasuguseid tüütuid tegelasi (nimesid nimetamata), kes arvavad, et kõik see küllus on neile serveeritud.
Valesti arvatud ja selline ebaviisakus merikotkastele ei meeldi ning kui ilusast jutust ei piisa, siis tuleb need tüütused lihtsalt minema ajada. Häda neile, kes ei märka kiirelt vehkat teha, sest merikotka küüned võivad vammuse lõplikult ära rikkuda.
Seljalandsfossi juurde tulin üsna proosalisel põhjusel - tuulevarju. Islandi lõunaosas oli tugeva tuule hoiatus (iilid üle 20 m/s) ning Seljalandsfoss asub mäeküljel, mis pidi tuulevarju pakkuma. Tegelikult ka seal auto kõikus tuuleiilide käes ning sadas tugevat paduvihma. Ühel hetkel jäi paduvihm üle ja ma läksin kosega lähemalt tutvuma. Sain kaamera kotist välja ja kiirelt ühe foto tehtud kui tuul paiskas kosest langevat vett minu suunas ning objektiivi klaas sai märjaks, seetõttu jäigi see ainsaks kaadriks sellest kohast. 26.09.2015.
Jökulsarlonist edasi sõitsin Stokksnes liivaluiteid vaatama. Hilisel hommikutunnil olid mägesid ümbritsemas pilved, mis päeva jooksul ära hajusid. 25.09.2015.
Minu enda lemmikpilt sellelt reisilt. Jökulsarloni minnakse ennekõike otsima jääkujukesi, tuleb minna kohale ja see õige üles leida. Ma arvan, et leidsin selle õige. Virmaliste valgus peegeldusega sinna juurde, jääst vaalaskala, mida valgustab kuu, lumise tipuga mägi taustal, tähed veepeeglis ... see kõik on nagu muinasjutus!
24.09.2015 kell 21:58.
See öö Jökulsarlon liustikujärve ääres oli kindlasti selle reisi tipphetk, sest see oli ainus selge öö kogu reisi vältel (selge oli ainult Islandi lõunarannik). Virmaliste Kp indeks oli 4, 24.09.2015 kell 21:56.
Isegi sellised suured jääkamakad purjetasid merel ja lõpetasid oma teekonna rannas, kus lained nad väiksemateks tükkideks purustasid ning mustale liivale sulama paiskasid. 24.09.2015.
Tulin Skaftafelli uuesti seetõttu, et mäletasin eelmisest korrast seda ilusat värvikirevat taimestikku kivisel pinnal. Seekord liustiku äärde ei läinudki vaid nautisin vaadet eemalt. Mastaabist aitab aimu saada kaks inimest liustiku ääres. 23.09.2015.
Käisin septembris Islandil fototuuril. Esimene hommik peale lennukilt mahaastumist möödus Reynisfjara rannal. Taamal paistab Dyrholaey poolsaar majakatulega. Tuul oli tugev ja lained suured, pildistamisel oli abiks raadiopult. 23.09.2015 kell 5:41.
Vaade Klein-Glienicke pargist Potsdami Lunastaja kiriku suunas. Itaalia uusromaani stiilis 1844 aastal valminud kiriku tornist avaneb kaunis vaade Haveli jõele.
Loss asub Berliini servas UNESCO maailmapärandisse kuuluvas pargis Paabulinnusaarel (sks. Pfaueninsel) ja on ehitatud Preisi kuninga Frederick William II tellimusel aastatel 1794-1797. Loss oli suveresidentsiks kuningale ja tema armukesele.
Ilmaennustuste põhjal võis eeldada, et
hommik tuleb ilus ning otsustasin minna tedremängu vaatama. Hommik tuli
selline nagu eeldasin: härmas kanarbik, päris korralik udu, selge taevas
ning päike lisas udule meeldivad toonid.